TERVISLIK KALA
Miks on kala tervislik ja mida me peaksime kala süües teadma?
Kala sisaldab kuni 20% valku – see on täisväärtuslik valk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Sidekude moodustab kalavalgust vaid 2 – 5%, seega on kalatoidud kergesti seeditavad.
Kalad võib jagada rasvasteks (angerjas, heeringas, lõhe) ja väherasvasteks (tursk, ahven, koha, haug, särg). Viimased sobivad hästi dieettoiduks, kuna sisaldavad rasva umbes 1%. Rasvastel kaladel on rasvasisaldus väiksem, kui rasvasel lihal, mistõttu on kalatoidud siiski “kergemad”.
Südamesõbralik kala…
Kalarasva koostis erineb teiste loomsete rasvade koostisest, kuna see sisaldab palju omega-3 rasvhappeid. Need vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski, pärsivad trombide teket ja tugevdavad immuunsüsteemi. Eskimotel, kes söövad väga palju kala, esineb südameinfarkti harva ning diabeet ja astma on peaaegu tundmatud haigused.
Kala kui vitamiinipomm ja mineraalide allikas…
Kalas on väga palju rasvlahustuvaid vitamiine – A, D, E, K. Eriti oluliseks võib pidada suurt vitamiin D sisaldust kalas, mida eestlaste tavatoidus leidub vähe. Vitamiinil D on oluline roll kaltsiumi omastamises.
Kalas leidub ka vesilahustuvaid vitamiine – B1, B2, B6.
Samas annab ta ka palju mineraalaineid – lihaskoes on palju magneesiumit, kaltsiumit, fosforit – viimast kahte on eriti rohkelt kala luudes. Mikroelementidest saab organism kalast joodi, seleeni, rauda, tsinki. Piisav joodi kogus näiteks tagab kilpnäärme normaalse töö.
2–3 korda nädalas kala süüa on igati soovitav!
